Tasakaalus, edukas naine ning ema – kas päriselt võimalik?
Tihti kohtab maailmas vaimse tervise arvamusliidrite hulgas üle keskea mehi, kelle tasakaalu ei kõiguta laste mured, kodused ülesanded ning igapäevane võitlus töömaastikul. „Mul lihtsalt ei ole enda jaoks aega,“ tunnistavad paljud naised. Käib justkui pidev võidujooks, millele ei näigi lõppu tulevat. 2022 aastal läbi viidud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, mis keskendus perioodile 2016-2021, tõi välja, et depressioonirisk on ligi neljandikul täiskasvanutest. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (2020) kinnitab, et tavalisest suuremat või talumatut stressi tundis 21,2% vastanutest - kui meeste hulgas jäi osakaal 17,1% juurde, siis naiste hulgas on protsent võrreldes varasema uuringuga (20,7% 2018. aastal) tõusnud 24,0% ’ni (2020 aasta uuringus).
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) viimaste andmete põhjal tunnevad ligi 40% tüdrukutest ja viiendik poistest sagedamini kui korra nädalas masendust ja kurbust. See ei saa peresüsteemis märkamatuks jääda ning mõjutab paratamatult ka lapsevanemaid. Väga paljudes kodudes on lastega tegelemisel suurem rõhk naiste kanda. Võrdsuse printsiip aitaks siin tuua kindlasti leevendust, kuid mõned sisseharjunud mustrid on visad muutuma ning samuti on Eesti peredest 16% üksikemaperekonnad (üksikisaperekondi on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse alusel 2%).
Kas kõige selle juures on üldse reaalne rääkida vaimselt tasakaalus emast? Millised oleksid võimalikud lahendused?
Naistel on kombeks ennast sättida tagaplaanile. See muster tuleb kaasa vanaemadelt ja vana-vanaemadelt, keda kunagi on selline käitumine (näiliselt) aidanud sõjaaja ja raskete oludega toime tulemisel. Nii on mustrit edasi antud ja antakse ka praegu, mõtlemata sellele, mida see endaga kaasa toob. Kas ennast ära kaotades on naistest päriselt abi? Milliseid käitumismustreid paljundatakse sel viisil järgnevatele põlvedele? Enda vaimse tervise esikohale seadmine pole mitte egoism, vaid vastutus eelkõige enda ja tulevaste põlvede ees. Lapsed õpivad läbi eeskujude. Millise eeskuju saavad noored tüdrukud kurnatud lapsevanematest ja milliseid valikuid teevad nad tulevikus? Kui me õpime juba noores eas, kuidas püsida vaimselt tasakaalus, kuidas emotsioone juhtida, kuidas vastutust võtta, kuidas ennast väärtustada, siis mõjutab see meie valikuid ka tulevikus.
Naisi tuleb hoida ja väärtustada. Elu edasikandmine ja – püsimajäämine on ilma naisteta võimatu. Esmajärjekorras tuleb seda teha naistel ise. Uued ja ennast toetavad mustrid on vaja igapäevaellu juurutada, et kergem oleks nii emadel, kui ka kõigil neil, kes on nende mõjusfääris. Harjunud rütmist väljumine on enamasti seotud raskustega. Uue sisse harjutamine, isegi siis kui on teada, et sellest on kasu, on keeruline. Ülemõtlemine, pidev muretsemine, enda pisemaks tegemine, kannataja positsiooni võtmine, võib olla nii harjumuspärane, et on muutunud mitte-toetavaks mugavustsooniks. Ollakse sedavõrd leppinud raskustega, et nendest loobumine valmistab omakorda kannatusi ja ebamugavust.
Vaimse tasakaalu poole püüdlemine ja enda vaimse tervisega tegelemine toob kasu nii igapäevatöös kui pereelus. See võiks olla motivatsiooniks, et astuda kasvõi esimene samm. Energia, mis jääb üle pidevast võitlemisest, muretsemisest, kannatamisest on võimalik suunata uue ja toetava rajamisele. Produktiivsuse kasv ja parem enesetunne on need, mis aitavad kaasa uue mustri kinnistamisel.
Millest alustada? Kasvõi juba praegu korraks aja maha võtmisega. Mitte midagi ei juhtu ei tööl ega eraelus, kui pühendada endale 15 minutit. Maailm saab päris kindlasti hakkama ja jätkab pöörlemist ka siis, kui üks ületöötanud ema korraks mitte midagi ei tee. Istuda rahulikult, panna silmad kinni või lasta pilk uitama kaugusesse. Püüda tekitada hetkeline vaikus enda peas. Kui mõtted ei taha vaikida, siis lasta neil mõnda aega olla. Kui tundub, et rahulikumaks peas ei lähegi, öelda endale mõttes: „Hea küll, aju, näita siis, millele on vaja just praegu mõtelda?“. Huvitaval kombel tajuvad just nii paljud esimest korda mõtte-vaikust.
Kõik saab alguse märkamisest ja probleemi teadvustamisest.
Millal ma tundsin viimati, et ma enam ei jaksa?
Mis on tänases päevas olnud head ja mis halba? Kui kirjutada need vastused, mis pähe tulevad, kahte erinevasse tulpa, siis kumb tulpadest saab suurem?
Enda juhtimine on oskus, mis on õpitav. On võimalik muuta mõttemustreid ja asendada need sellistega, mis jõudu juurde annavad. Kas tabelis, nende punktide juures, mida negatiivsena märkisid võiks olla mõni imepisike positiivne aspekt? Näiteks, kui kirja sai „laps jonnis hommikul enne lasteaeda minekut“ – siis mis võiks olla selle juures positiivne? Ehk tuleb sulle meelde mõni toredam hetk lapsega seoses? Või aitab sind Rootsi Karolinska Instituudi uuring, mis ütleb, et lastega inimesed elavad lastetutest kauem. Kindlasti on sul hea meel, et lapsel on roll sinu Igapäevastes tegemistes, on hea, et ta sul olemas on.
Tasakaalus naine on võimalik, kui õppida tasapisi iseennast tundma, pisut ümber programmeerima ja toetama. Töökohustused ja „pean ülesanded“ on võimalik enda kasuks (mitte enda vastu) tööle panna.
Kas sinu kalendris on lisaks kohustustele broneeritud ka aeg iseendale? Mitu minutit oled sinna planeerinud? Kas seda on palju või vähe?
Me vajame rohkem tasakaalus, edukaid, säravaid naisi ning emasid. Maailmas, kus probleeme on ümberringi aina rohkem, muutub meist igaüks, kes iseendaga hakkama saab, suureks väärtuseks. Teisiti kui endale aja pühendamisega ja enda väärtustamisega selleni ei jõua. Eesti terviseuuring (2019) ja rahvastiku vaimse tervise uuring (2021-2022) näitavad, et drastiliselt on langenud enda eluga rahul olevate inimeste arv ja tõusnud nende osakaal, kes pole oma eluga üldse rahul (võrdluseks aastad 2019 ja 2022). Tervise Arengu Instituudi "Rahvastiku tervise Aasta raamat" (2023) viitab, et stressi- ja depressiivsuse marker oli aastal 2022 viimase 20 aasta kõrgeim. Üks inimene muudab palju. Üks tasakaalus ema võib muuta uskumatult palju, kui ta enda olulisust ja väärtuslikkust mõistma ning hindama hakkab. Just selliseid eestkõnelejaid oleks juurde vaja, sest halli habemega gurule võiks ilmselt nii mõnigi väsinud ema öelda "Sul lihtne rääkida, sa oled mees."
Naistepäeval oodatakse meestelt lilli ja kasvõi pisukest tähelepanu. Aga võib olla on käes aeg, kui naised ise võiksid endale kingituse teha, et veelgi võimsamalt tasakaalus elu poole liikuda.
07. märtsil Pärnus ja 12. märtsil Tartus toimuvatel koolituspäevadel, kus lisaks iseendasse vaatamisele ja enda sees mõtete korrastamisele saame teadlikumaks, kuidas ja mil viisil ennast füüsiliselt paremini hoida ja toetada. Täiendav info toimuvate koolituste kohta ingalunge.ee
Iga naine on oluline ja väärtuslik.
