Mida teha, kui meeskond töötab vaimse ülekoormuse piiril? Praktilised soovitused tõhusale juhile

Hiljuti olin koolitamas ühte tehase keskastmejuhtide gruppi. Lõunapausi ajal tuli minu juurde üks tootmisjuht, kes oli silmnähtavalt murelik. “Kaido, ma ei tea enam, mida teha,” alustas ta. “Mu meeskond on juba mitu kuud ületundidega tööl. Tähtajad on põletavad, aga kvaliteet kannatab ja inimesed on kurnatud. Juhtkond nõuab aga aina rohkem. Ma saan aru, et hetkel on keeruline majandusperiood ja mõistan ka juhte, aga kuidas ma saan olla hea juht nii oma meeskonnale kui ettevõttele?”

See tootmisjuhi mure ei ole sugugi ainulaadne. Töötajate vaimne tervis ja läbipõlemine on teemad, mis üha enam kerkivad juhtimiskoolitustel esile. Ja põhjusega. Viimaste aastate uuringud näitavad, et ülekoormus on tõsine probleem:

Need numbrid on murettekitavad. Aga veelgi enam – need on väljakutse juhtidele. Sest just juhtide õlul on vastutus leida tasakaal tulemuslikkuse ja heaolu vahel. See pole lihtne ülesanne, eriti kui ettevõtte ootused on kõrged. Aga see on hädavajalik, kui tahame hoida oma meeskondi tervete ja motiveeritutena.

Nii et kui ka sina oled vahel tundnud end selle dilemma ees – kas nõuda rohkem tulemusi või hoida inimesi – siis sa pole kindlasti üksi. See on väljakutse, millega paljud juhid silmitsi seisavad. Aga hea uudis on see, et on olemas praktilisi viise, kuidas seda tasakaalu leida ja hoida.

Ülekoormusega ei tohi leppida

Kujuta ette oma meeskonda nagu vibunöör. Mõõdukas pinge on hea – see hoiab meeskonna fookuses ja võimaldab neil sihtida kõrgeid eesmärke. Aga kui pinge on liiga tugev ja kestab liiga kaua, siis mis juhtub? Nöör rebeneb ja vibu kaotab oma eesmärgi.

Sama juhtub ka meeskonnaga ülekoormuse puhul. Veidi pinget, näiteks mõni põnev tähtaeg või väljakutse, võib tuua välja meeskonna parima potentsiaali. Aga kui seda pinget on liiga palju ja see kestab liiga kaua, siis meeskond “rebeneb” – inimesed väsivad, haigestuvad, põlevad läbi. Ja selle tulemusena kannatab kogu meeskonna töövõime.

Seega on juhi ülesanne hoida meeskonna pinge optimaalsel tasemel. Piisavalt, et hoida inimesed keskendunud ja motiveeritud, aga mitte nii palju, et see hakkaks nende tervist ja heaolu kahjustama. See on nagu pidev vibunööri häälestamine – liiga lõtv, ja vibu kaotab oma võimekuse. Liiga pingul, ja nöör rebeneb. Kunst on leida see kuldne kesktee.

Sama juhtub ka sinu inimestega. Ülekoormus viib lõpuks läbipõlemiseni. Ja kui inimesed põlevad läbi, siis kannatab kogu ettevõte. Üks minu hea kolleeg personaliosakonnast mainis näiteks hiljuti, et nende ettevõttes on stressiga seotud haiguspäevad viimase aastaga peaaegu kahekordistunud. See on ju ohumärk, mida ei saa ignoreerida?

Seega ei ole küsimus ainult inimeste heaolus, vaid ka ettevõtte pikaajalistest huvidest. Ülekoormatud meeskond ei ole jätkusuutlik.

Kuidas ülekoormusega toime tulla?

Ülekoormusega toimetulekuks on mitu praktilist sammu, mida juhina saad astuda.

  1. Vestle inimestega individuaalselt Esimene samm on mõista, kuidas su meeskond tegelikult end tunneb. Võta aega individuaalsete vestluste jaoks. Aga lihtsalt küsimusest “Kuidas läheb?” ei piisa. Õpi kuulama ka ridade vahelt. Pane tähele märke väsimusest, stressist või frustratsioonist. Ja kui midagi märkad, küsi julgelt: “Kuidas sul päriselt läheb?”. See näitab, et sulle läheb korda ja loob aluse avatud suhtluseks.
  2. Seadke prioriteedid koos paika Kui koormus on liiga suur, siis midagi peab ära jätma. Aga seda ei saa teha ülevalt alla. Kaasa meeskond sellesse protsessi. Vaadake kõik projektid koos üle ja küsi nende arvamust, mida saaks edasi lükata või ära jätta. Võimalusel tee seda regulaarselt, näiteks kord nädalas. See aitab hoida fookust olulisel ja ennetada ülekoormust.
  3. Loo selged piirid töö- ja puhkeaja vahel Taastumine on sama oluline kui töö ise. Aga see ei juhtu iseenesest – sina juhina pead looma selleks raamistiku. Kehtesta selged reeglid, näiteks et õhtul peale 17.00 ja nädalavahetusel ei oodata meilide lugemist või et puhkusel olijaid ei segata. Jah, alguses võib see ebamugav olla. Aga see on investeering sinu meeskonna heaolusse ja tulemuslikkusse pikas perspektiivis.
  4. Märka ja tunnusta Kui näed, et keegi astub samme ülekoormusega toimetulekuks, siis tunnusta seda. Olgu see siis tark delegeerimine, “ei” ütlemine või midagi muud. Isegi väike “Ma panin tähele, mida sa tegid – tubli!” võib olla väga jõustav. See näitab, et sa väärtustad nende pingutusi enda eest seista ja julgustab neid seda ka edaspidi tegema.

Juhi roll on luua keskkond, kus inimesed tunnevad end ka vaimselt väärtustatu ja hoituna ning julgevad oma heaolu eest seista. See on küll pidev protsess, aga need sammud on hea algus sellel teekonnal.

Juhi roll on olla eeskuju

Kõige olulisem on sinu enda eeskuju. Kui sa ise töötad nädalavahetustel ja saadad hilisõhtul meile, siis annad sellega signaali, et see on okei. Aga kui sa ise pead kinni tervetest tööaegadest ja piiridest, siis julgustad ka oma meeskonda seda tegema. NB! Kõik e-kirja programmid võimaldavad tänapäeval ajastada e-kirju (ma isiklikult ei saa mitte ühtegi töökirja välja peale kl 17.00, vaid ajastan need kõik järgmise päeva hommikul kl 08.00).

Juhi töö on luua keskkond, kus inimesed tunnevad end väärtustatu ja hoituna. Kus nad julgevad öelda, kui koormus läheb liiga suureks. Ja kus nad teavad, et nende heaolu on sama oluline kui tulemused.

See ei ole lihtne. See nõuab pühendumist ja järjepidevust. Aga ma usun, et see on seda väärt. Sest lõpuks võidavad kõik – sinu inimesed, sinu ettevõte ja sina ise.

Küsimused mõtisklemiseks juhile

  1. Millal sa viimati päriselt rääkisid oma inimestega sellest, kuidas neil läheb? Mida sa kuulsid? Mida sa ehk ei pannud tähele?
  2. Kui oma meeskonna praeguseid projekte vaatad, siis mida saaks ära jätta või edasi lükata? Kas oled selle üle meeskonnaga arutanud?
  3. Millised on sinu enda tööharjumused? Kas need toetavad tervislikku töökultuuri või pigem õhutavad ülekoormusele? Mida saaksid muuta, et olla parem eeskuju?

Kaido Pajumaa, juhtide ja meeskondade koolitaja

www.motivaator.ee